triibud.png

Dokumendid

Keel - eesti keel, eesti keel võõrkeelena

Kirjandus 

Matemaatika, matemaatika VR

A-võõrkeel - inglise keel

B-võõrkeel - saksa keel, vene keel

Loodusained - loodusõpetus, bioloogia, geograafia, füüsika, keemia

Sotsiaalained - meie meel, male, ajalugu, ühiskonnaõpetus

Kunstiained - kunst, muusika

Tehnolooogia - käeline tegevus, käsitöö ja kodundus, tehnoloogiaõpetus

Kehaline kasvatus 

Tartu Koolitervishoiu OÜ

Kooliõde

Ella Paul

ruum: 212

Kooliõe ülesanded:

Haiguste ennetamine:

1) Regulaarne õpilaste tervise  ja arengu jälgimine.

-iseseisvate profülaktiliste läbivaatuste teostamine 1., 3., ja 7. klassi ning kõikide uute õpilaste osas;

-läbiviidud profülaktiliste läbivaatuste põhjal õpilas(te)e tervise ja arengu jälgimine, hindamine, lapsevanema(te)le tagasiside andmine;

2) Haiguste ennetamiseks, riskitegurite väljakujunemise vältimiseks, haiguseelsete seisundite varaseks avastamiseks ja krooniliste haiguste progresseerumise vältimiseks suunatud meetmete rakendamine.

3) Õpilaste immuniseerimise planeerimine ja läbiviimine  vastavalt riiklikule immuniseerimiskavale ja teistele kehtivatele õigusaktidele.

  • 6–7 aasta vanuselt  DTPa-IPV 5 (difteeria-, teetanuse- ja atsellulaarse läkaköha vaktsiin – poliomüeliidi vaktsiin) – TAVALISELT ON TEOSTATUD PEREARSTI POOLT
  • 13 aasta vanuselt MMR 2 (leetrite, mumpsi ja punetiste vastane revaktsineerimine)
  • 15–16 aasta vanuselt (kuues difteeria-, teetanuse ja läkaköha vastane vaktsiin)
  • 12-14  aasta vanuselt HPV vastane vaktsiin

Vaktsiinid on tasuta.

Täiendav info: www.terviseamet.ee ja www.vaktsineeri.ee

Esmaabi ja kriisiabi osutamine:

 1) Esmaabi andmine õnnetusjuhtumite ja tervisehäirete korral ning õpilaste konsulteerimine ja nõustamine.

1.1 Lapsevanema informeerimine.

1.2 Vajadusel õpilase suunamine perearstile ja/või teiste spetsialistide konsultatsioonile.

 2) Esmaabivõtete õpetamine kooli ja õpilaste vajadustest lähtuvalt. 

 3) Osalemine meeskonnaliikmena kriisisituatsioonides tegutsemisel.

 

ruum: 229

E-post: 

Koolipsühholoog on kooli tugiteenuste spetsialist, kelle töö eesmärgiks on laste arengu toetamine koostöös lapsevanemate ja haridustöötajatega. Koolipsühholoog juhindub oma tegevuses lapse heaolust ja parimatest huvidest.

Peamised tegevusvaldkonnad:

  • Õpilaste individuaalne nõustamine ja toetamine isikliku elu ja õppetööga seonduvatel teemadel. Aitab arendada õpioskusi kui ka tõsta õpimotivatsiooni.
  • Õpilaste nõustamine vaimse tervise probleemidega toimetulekul. Abistab õpilasi käitumis- ja suhtlemisoskuste arendamisel.
  • Lapsevanemate ning õpetajate nõustamine lapse õppetööd ja käitumist puudutavates küsimustes.
  • Osalemine last ümbritsevas koostöövõrgustikus ja vajadusel õpilase suunamine teiste spetsialistide poole.

Merje Koppel       

ruum: 229

E-post: merje@hansa.tartu.ee

Koolipsühholoog on kooli tugiteenuste spetsialist, kelle töö eesmärgiks on laste arengu toetamine koostöös lapsevanemate ja haridustöötajatega. Koolipsühholoog juhindub oma tegevuses lapse heaolust ja parimatest huvidest.

Peamised tegevusvaldkonnad:

  • Õpilaste individuaalne nõustamine ja toetamine isikliku elu ja õppetööga seonduvatel teemadel. Aitab arendada õpioskusi kui ka tõsta õpimotivatsiooni.
  • Õpilaste nõustamine vaimse tervise probleemidega toimetulekul. Abistab õpilasi käitumis- ja suhtlemisoskuste arendamisel.
  • Lapsevanemate ning õpetajate nõustamine lapse õppetööd ja käitumist puudutavates küsimustes.
  • Osalemine last ümbritsevas koostöövõrgustikus ja vajadusel õpilase suunamine teiste spetsialistide poole.

Haridusliku erivajadusega õpilase arengu ja toimetuleku jälgimiseks koostatakse talle Õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart (ÕIK).

Ettepaneku kaardi avamiseks võib esitada lapsevanem, klassijuhataja, aineõpetajad. HEV õpilasele avatud ÕIK-s dokumenteeritakse pedagoogilis-psühholoogilise hindamise tulemused, õpetajate tähelepanekud ja soovitused õpilase tugevate ja arendamist vajavate külgede kohta, kooli tugispetsialistide soovitused, testimiste ja uuringute tulemused ning (vajadusel) nõustamiskomisjoni soovitused õppe korraldamiseks. Kaardi põhjal teeb HEV õpilaste õppe koordineerija ettepanekud koolis pakutavate õpilase arengut toetavate tugimeetmete rakendamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks.

Tugiteenuse rakendamise tulemuslikkuse kohta märgivad kõik õpilasega tegelenud õpetajad ja spetsialistid vähemalt 2 korda õppeaastas kaarti õpilase (ainealase) toimetuleku ja käitumise üldise kirjelduse ning esitavad omapoolseid soovitusi edasiseks.

Lähtuvalt eelnevast kavandatakse edasised tegevused: tugiteenuste lõpetamine, tugiteenuse jätkamine samal või tõhustatud viisil, täiendavate uuringute teostamine, tugiteenuste vahetamine või muu teenuse lisamine, ettepanek nõustamiskomisjoni suunamiseks vm.

ÕIK koostamise, pideva täiendamise ja delikaatsete andmete kaitse eest vastutavad klassijuhataja ja HEV õpilaste õppe koordineerija.

ÕIK säilitatakse turvalises keskkonnas ja neid prindib või saadab otse spetsialistile lapsevanema suulise avalduse alusel välja ja allkirjastab HEV õpilaste õppe koordineerija.

ÕIK ei prindita, ei säilitata paberkujul ega levitata ilma lapsevanema nõusolekuta. Iga klassijuhataja näeb oma kooli võrgus vaid oma klassi õpilaste kaarte.

Õpiabi on koolipoolne esmane tugi 1. - 4. klassi õpilasele, et toetada klassiõppes toimetulekut ning eeldatavate õpitulemuste saavutamist. Õpe väikestes rühmades (2 kuni 6 õpilast) toimub paralleelselt klassi tundidega (tavaliselt sama aine tunni ajal, kus raskusi täheldatakse). 4. klassil on õpiabi lisatundidena.

Õpiabi võib olla ajutine meede üheks trimestriks, kuid vastavalt vajadusele rakendada kuni 4. klassi lõpuni 1 – 3 tundi nädalas. Õpiabi osutamiseks on vajalik lapsevanema kirjalik nõusolek.

Sisuliselt jaguneb õpiabi logopeediliseks (2t/näd) ja matemaatika õpiabiks (1t/näd).

Logopeediline õpiabi toimub 2 tundi nädalas ning on vajalik õpilastele, kelle suuline ja kirjalik kõne arenevad aeglasemalt ja raskendatult. Põhieesmärk on toetada eelkõige nende kirjaliku ja/või suulise kõne külgede arengut, millest otseselt sõltub õpiedukus (õigekiri, lugemine, väljendusoskus, loetu ja kuuldu mõistmine). Häälduspuuded võiksid eeldatavalt olla kõrvaldatud koolieelses eas.

Matemaatika õpiabitundides kinnistatakse klassis õpitavat teemat, arendatakse taju, mälu, mõtlemist ja tähelepanu, samuti oskust keskenduda, kohaneda ja ümber lülituda.

Õpiabitundides on olulisel kohal õpioskuste kujundamine. Vahel on õpiabi vajalik õpilasele, kellel on väga head võimed, kuid raskusi keskendumisel, enesekontrollil ning ta vajab tavapärasest enam individuaalset juhendamist ja erimetoodilist lähenemist.

Õppe planeerimisel teeb õpiabiõpetaja koostööd aineõpetajaga.  

  1. klassi õpiabi vajavad õpilased selgitatakse välja septembri kuu jooksul  lähtudes eripedagoog-logopeedi esmasest uuringust, infost koolivalmiduskaardil, klassiõpetaja märkamistest (lisaks info lapsevanemalt, eelkooliõpetajalt, tervisekaardilt, tunni vaatlusest).
  2. - 4. klassi õpiabi vajavad õpilased selgitatakse välja eelmise õppeaasta lõpul diagnoosetteütluse, lugemisoskuse, matemaatika baasoskuste uurimise ning aineõpetaja ettepanekute põhjal. Vajadusel täpsustatakse uuringuid septembris.

Rühmast väljaarvamisest teatab õpiabirühma õpetaja vanemat eKooli kaudu. Iga õpiabi õpilase kohta on avatud õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart.  

Õpiabi saava lapse vanem on oodatud koostööle õpiabiõpetajaga.