kitsed.png

15. veebruaril toimus Hansa kooli 8.-9. klasside õpilaste õigekirjaolümpiaad. Olümpiaadi eesmärgiks oli välja selgitada kooli paremad õigekirjatundjad ning õpilased, kes esindavad meie kooli Tartu linna ja maakonna 8.-9. klassi õpilaste õigekirjaolümpiaadil.

Hansa kooli parimad õigekirjatundjad

8. klass

1. Karl Markus Saar (juhendaja Kerli Varusk)

2. Annabel Tiido (juhendaja Kerli Varusk)

3. Annaliisa Rebane (juhendaja Kerli Varusk)

 

9. klass

1. Dagmar Strohmann (juhendaja Lea Sokman)

2. Marta Emili Teller (juhendaja Lea Sokman)

3. Iris Altmets (juhendaja Astrid Aus)

Mõlema vanuserühma 9 paremat õpilast saavad õiguse esindada Hansa kooli Tartu linna õpilaste õigekirjaolümpiaadil. Õigekirjaolümpiaadi linnavoor toimub reedel, 26. märtsil 2021 Moodle’i keskkonnas. Täpsemat infot palume küsida oma eesti keele õpetajalt.

Palju õnne võitjatele ning  edu linna õigekirjaolümpiaadil! Suur aitäh kõigile olümpiaadil osalenud õpilastele!

Emakeeleõpetajad

4.d klass tähistas vastlapäeva ühise kelgutamise ja vastlakuklipiknikuga. Lisaks üksi, paarides ja rongis mäest alla sõitmisele viidi läbi ka pikima liu laskmise võistlus.

Kellel õnnestus vastlapäeval jalg või käsi lumiseks teha, sellel pidavat käesoleval õppeaastal hästi minema :)

Tänavune õpilasetlejate riigikonkurss toimus videosilla vahendusel nagu paljud teisedki olulised võistlused. Õpilasetlejate riigikonkursist võtsid osa Lääne-Virumaa, Ida-Virumaa, Järvamaa, Pärnumaa, Põlvamaa, Tartumaa, Jõgevamaa, Võrumaa, Saaremaa, Harjumaa, Tallinna ja Tartu parimad etlejad.

Õpilasetlejaid kuulas ja parimaid tunnustas žürii koosseisus luuletaja Doris Kareva, kõneõppejõud Toomas Lõhmuste ja kooliteatri õpetaja Maret Oomer. 15.veebruaril kuulutati veebikeskkonnas Zoom välja õpilasetlejate riigikonkursi võitjad.

Nooremas vanuseastmes (4.-6. klass), kus oli 14 osalejat, kuulus kolme Tartu linna esindaja hulka Hansa kooli 4.c klassi õpilane Timo Rebenits (juhendaja Lea Sokman). Timo esitas konkursil Leelo Tungla luuletuse „Prääks!“ ning Markus Saksatamme proosapala „Kana tahab Kanadasse“. Esinemise filmis ning video vormistas õp Eno Pihla. Aitäh Timole südi osalemise ja õpetajatele juhendamise eest!

4. veebruaril käisime koos klassiga kelgukoertega sõitmas. See oli väga lahe. Kohale jõudes moodustasime paarid, sest kelgu peale mahtus korraga kaks inimest. Kui esimene paar läks kelgu peale, siis kadusid nad paari sekundiga metsa. Koerad olid väga kiired. Pärast läksime koeri paitama. Üks koer, nimega Merka, viskas selili ja ootas, et teda sügataks. Teine koer aga andis mulle viis korda järjest käppa. Kui olime jõudnud kolmanda koerani, lükkas ta mu pikali ja lakkus minu põske.

Kui olime kõik kolmkümmend koera üle vaadanud, läksime lõkkeplatsile. Söögiks oli hernesupp, vastlakukkel ja soe tee. Saime lõkke peal ka vahukomme grillida. Pärast tegime veel koertega pilte ja saime neid veel paitada. Seal oli nii äge, et me ei tahtnudki sealt ära tulla.

Suvel plaanime minna klassiga matkama.

Hanna Lisete Punder ja Liisbet Katriin Apsolon

7B klassi KIK projekti raames toimunud räätsamatk Männikjärve rabas.

Meie õppekäik toimus 5. veebruaril. Männikärve keskuses ootas giid Elo, kes rääkis meile lühidalt koha ajaloost, tutvustas piirkonna kaarti ja õpetas räätsadega õigesti liikuma. Väljas oli väga ilus ilm - tõeline Eestimaa talv. Külma -14 kraadi ja päikesepaiste ning täielik tuulevaikus. Üheskoos asusime keskusehoone juurest Männikjärve raba poole teele. Meie esimene peatus oli juba saja meetri pärast. Jäime imetlema ja pildistama jääkristalle sirelipõõsastel. Järgmine peatus oli ilmajaama juures. Tuletasime meelde, mida ilmajaamas mõõdetakse - tuule suund ja kiirus, õhutemperatuur, lumikatte paksus, õhuniiskus, õhurõhk. Männikjärve äärde jõudes algas räätsade jalgapanek ning kui räätsad jalas, siis asusime läbi rabamänniku vaatetorni suunas teele. Teekonnal tuletasime meelde koolis õpitud taimi  - sookail, mänd, turbasammal, sookask, tarnad. Giid Elol oli pikem ja põhjalikum selgitus soode tekke, turbakihi paksuse ja turbasambla kohta. Teekonnal oli ka muud huvitavat tegevust -  lumeinglite tegemine ja üle lumise rabamaastiku jooksmine. Vaatetorni jõudes tegime väikese pausi ning jõime Elo pakutud sooja teed. Vaatetorn on 9 meetrit kõrge. Niisama paks on ka turbakiht Männikjärve rabas. Torni külastus oli põnev - meile avanes kaunis vaade talvisele rabale. Lumi ja rabamännid niikaugele kui silm ulatus. Edasi viis teekond üle laudtee soo serva. Soo servas, laudtee lõpus, pidi iga õpilane ütlema mis talle rabamatkast meelde jäi või mida uut teada sai. Mõnisada meetrit mööda metsateed ja jõudsime lagendikule, hobusekoplite juurde. Hobused olid uudishimulikud ja tulid meid vaatama. Tegime hobustele pai. Tagasi Männikärve keskusesse jõudes külastasime keskuse õppeklasse ning jõime sooja teed.

Õpilaste muljed ja tagasiside:

ma sain teada kui paks on turbakiht;

mulle meeldis, et ei olnud kogu aeg õppimine ja meil oli vaba aega jooksmiseks ja lumeinglite tegemiseks;

taimede nimed said meelde tuletatud;

ma nägin turbasammalt ja turvast;

turbasammal kasvab 1 mm aastas;

Männikjärve raba on 9000 aastat vana.

Alamkategooriaid