pilv12.png

Loovtööd Tartu Hansa koolis

 

Alus: Alates 1. septembrist 2013 on loovtöö üheks põhikooli lõpetamise tingimuseks (Põhikooli riiklik õppekava, 2011).

 

  1. Mõiste ja eesmärgid

1.1. Loovtööks loetakse individuaalselt õpilase poolt läbiviidud projekti, üritust (rahvakalendri tähtpäevade tähistamine, spordipäeva vm), näitust, muusikateost (laul, instrumentaalpala vm), kunstitööd (maal, skulptuur vm), luule- või proosakogumikku, kirjutatud ja lavastatud etendust või  kontserti, videofilmi, õppematerjali loomist, herbaariumi, kooli ajalehte või muud taolist tööd. Loovtööks ei loeta referaati.

1.2 Erandkorras võib suuremahulist projekti teha ka mitmekesi.

1.3 Loovtööd on võimalik teha järgmistes põhikooli riiklikus õppekavas sätestatud ainetevaldkondades: keel ja kirjandus, võõrkeeled, matemaatika, loodusained, sotsiaalained, kunstiained, tehnoloogia ja kehaline kasvatus.

1.4 Loovtöö viiakse läbi 8. klassis.

1.5 Loovtöö eesmärkideks on:

  • pakkuda õpilasele võimetekohast ning huvidest lähtuvat eneseteostuse võimalust;
  • toetada õpilase loomingulise algatusvõime ja loova eneseväljendusoskuse kujunemist;
  • arendada õpilase eneserefleksiooni ja kriitilist mõtlemist;
  • arendada õpilase eneseväljendus- ja esinemisoskust;
  • toetada õpilase analüüsi- ja argumenteerimisoskuse arengut.

1.6 Loovtöö pealkiri kantakse põhikooli lõputunnistusele.

 

  1. Teema ja juhendaja

2.1.  Õpilane valib endale loovtöö teema ja juhendaja 7. klassis, hiljemalt maikuu lõpuks.

2.2. Üldjuhul on juhendajaks aineõpetaja(d), kuid erandjuhul võib lisaks aineõpetajale olla  juhendajaks ka  loovtöö teemat valdav spetsialist.

2.3. Ühel juhendajal võib olla juhendada kuni 2 loovtööd.

2.4. Juhendaja ja õpilase vahel on kohustuslik täita loovtöö valmimise ajakava (vt Loovtöö valmimise ajakava), mis kindlustab loovtöö õigeaegse valmimise. Ajakava esitatakse koos loovtöö raportiga.

2.5. Juhendaja:

  • aitab õpilast teema täpsel sõnastamisel ja tegevusplaani koostamisel;
  • soovitab kirjandust ja annab suuniseid info leidmiseks;
  • jälgib töö vastavust sisulistele ja vormistamise nõuetele ning jälgib ajakava täitmist;
  • nõustab õpilast kaitsmisel esitluse edukaks läbiviimiseks;
  • on õpilasele abiks loovtöö esitlemise vormi valikul.

 

  1. Läbiviimine ja vormistamine

3.1. Loovtöö tehakse individuaalselt.

3.2. Loovtöö (sh raport) peab olema valmis märtsikuu alguseks.

3.3. Retsensent ja kaitsmiskomisjon tutvub loovtööga (sh raportiga) 10 päeva jooksul pärast loovtöö esitamistähtaega.

3.4 Loovtöö lõpeb kaitsmisega kaitsmiskomisjoni ees aprillikuus.

3.5. Õpilane koostab loovtöö raporti (vt Loovtöö raporti näidis), mis koosneb järgmistest osadest:

  • tiitelleht (kooli nimetus, töö pealkiri, autor, juhendaja, aasta);
  • sisukord (töö alajaotused);
  • sissejuhatus (töö eesmärgid, teema valiku põhjendus) 0,5-1 lehekülge;
  • töö põhiosa (teooria, töö käik, kasutatud meetodid) 1-6 lehekülge;
  • kokkuvõte (hinnang tehtud tööle, põhijäreldused, eesmärkide täitmine) 0,5-1 lehekülge;
  • kasutatud kirjanduse loetelu;
  • lisad (vajadusel).

3.6. Loovtöö raport on köidetud mapi vahele.

3.7. Loovtöö kaitsmine:

  • lühiettekanne (5-10 minutit) oma loovtööst;
  • ettekannet on soovitatav näitlikustata (PowerPoint, fotod, film vm);
  • selgitatakse oma töö eesmärki ja põhjendatakse teema valikut;
  • selgitatakse kasutatud meetodeid, tööd ennast;
  • esitatakse kokkuvõte: milleni jõuti, kas eesmärgid täideti.

3.8. Loovtöö kaitsmise ebaõnnestumise korral antakse õpilasele võimalus töö täiendamiseks ja määratakse uus kaitsmise aeg.

 

  1. Loovtöö hindamine

4.1. Loovtöid hinnatakse hinnangutega ,,arvestatud“ või ,,mittearvestatud.“

4.2. Hinde kujunemisel võetakse aluseks loovtöö hindamisjuhend (vt Loovtöö hindamisjuhend).

4.3. Lõpliku tulemuse otsustab kaitsmiskomisjon kinnisel istungil.

4.4. Tulemus tehakse teatavaks hiljemalt järgmisel koolipäeval.