gears_blue.png

TUGISPETSIALISTIDE ABI JA NÕUSTAMINE

Hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste õppe koordineerija

Merike Rand

ruum: 227

E-post: merike@hansa.tartu.ee

 

HEV õpilaste õppe koordineerija toetab ja juhendab õpetajaid õpilase haridusliku erivajaduse väljaselgitamisel ning õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamisel. Koordineerija osaleb tugikomisjonis HEV õpilasele tema arengut toetava tugimeetme määramisel ning teavitab otsusest lapsevanemat. Ta koordineerib tugisüsteemi koostööd, jälgib tugimeetme tõhusust, kutsub vajadusel kokku õpiabi ümarlaua ning nõustab lapsevanemaid. Vajadusel teeb ettepanekuid täiendavate uuringute läbiviimiseks. Aitab korraldada koostööd andekate õpilaste arengu toetamiseks. Lisaks koordineerib koostööd haridusasutuseväliste spetsialistide ja komisjonidega.

 

Eripedagoog - õpiabirühma õpetaja

Heili Ventmann

E-post: ventmann@hansa.tartu.ee

Mai Sula

E-post: sula@hansa.tartu.ee

Õpiabirühma õpetajad viivad 1. - 4. klassi õpilastega läbi rühmatunde, kus tulenevalt lapse vajadusest, tegeldakse taju-, tähelepanu-, mälu-, mõtlemisprotsesside arendamisega. Olulisel kohal on õpioskuste kujundamine, sh püsivuse ning keskendumisvõime toetamine. Klassi eeldatavate õpitulemuste saavutamist toetatakse läbi erinevate meetodite ning eripedagoogiliste võtete. Suurem rõhk on matemaatika osaoskuste arendamisel. Vajadusel nõustatakse lapsevanemaid ja õpetajaid.

 

*Koolilogopeed - õpiabirühma õpetaja

Merike Rand

ruum: 227

E-post: merike@hansa.tartu.ee 

*Koolilogopeed

Ringa Raidsalu

E-post: ringa@hansa.tartu.ee

Logopeed viib läbi logopeedilise õpiabirühma ja vajadusel individuaaltunde, kus toimub õpilaste suulise ja kirjaliku kõne arendamine lähtuvalt kõnepuude mehhanismist või olemusest, kõnepuuete korrigeerimine ning õpilaste kognitiivsete oskuste arendamine. 1. klassi logopeedilist abi vajavad õpilased selgitatakse välja lugemiseks vajalike eeloskuste uuringu põhjal, lisaks toetutakse koolivalmiduskaardi soovitustele. 2. - 3. klassi lugemis- ja kirjutamisraskustega õpilased selgitatakse välja diagnoosetteütluse, lugemisoskuse uurimise ning eesti keele õpetaja ettepanekute põhjal. Igale õpilasele püstitatakse koostöös õpilastega individuaalsed eesmärgid ning tehakse ühiseid kokkuvõtteid. Tundide planeerimisel lähtutakse klassi tööplaanist ning klassi eeldatavatest õpitulemustest. Vajadusel viib logopeed läbi ka häälikuseadet, mis toimub individuaaltunnina. Logopeed nõustab lapsevanemaid ja õpetajaid.

 

Väikerühma õpetajad    

Väikerühma õpetajad on kooli aineõpetajad, kes viivad läbi rühmatunde matemaatikas või eesti keeles 4. – 9. klassi õpilastega. Tegemist on HEV õpilaste õppimist toetava tugimeetmega. Väikerühma kuulub kuni 6 sama klassi õpilast (erinevatest paralleelidest). Väikeses õpiabirühmas eesmärgistatakse ja korraldatakse õppetöö õpilaste eeldustest lähtuvalt pidades sihiks klassi eeldatavate õpitulemuste saavutamist. Olulisel kohal on õpioskuste kujundamine. Õppetöö on individualiseeritud, materjali esitatakse raskusastmete kaupa, kasutatakse õpilasele sobivaid meetodeid, suunatakse enesekontrollile, eneseabivõtete kasutamisele.

 

Koolipsühholoog   

Marianne Juhanson

ruum: 225

E-post: marianne@hansa.tartu.ee

Koolipsühholoog on kooli tugiteenuste spetsialist, kellelt õpilane, õpetaja ja lapsevanem saavad infot ja konsultatsiooni psühholoogilis-pedagoogilistes küsimustes. Koolipsühholoogi töö eesmärgiks on lisaks hariduslike erivajadustega õpilaste arengu toetamisele ka üldise vaimse ja füüsilise turvalisuse ning positiivse koolikliima edendamine ja vaimse tervise probleemide ennetamine.                           

 

Sotsiaalpedagoog

Triinu Riis

ruum: 228

E-post: triinuriis@hansa.tartu.ee

Kooli sotsiaalpedagoogi peamiseks ülesandeks on kooli kogukonna   liikmete heaolule ja paremale toimetulekule kaasaaitamine.     Põhilisemate tööülesannete hulka kuuluvad koolikohustuse ja kooli kodukorra täitmise jälgimine; käitumis-ja kohanemisraskustega laste ja nende lähikeskkonnaga tegelemine; koolivägivalla ( kiusamine) juhtumite lahendamine ja lepitamine; laste, vanemate ja õpetajate nõustamine; koostöö tugikeskuse  spetsialistidega ning  lastekaitse, -sotsiaalhoolekande -ja korrakaitsesüsteemidega.

 

Tugikomisjon

 

Koosseis: HEV koordinaator, logopeed, eripedagoog, psühholoog, sotsiaalpedagoog, õppejuht. Koosseisu võivad kuuluda lisaks aineõpetajad, spetsialistid väljastpoolt kooli.

Toimub: kolmapäeval 6. tunni ajal

Kooli tugikomisjoni ülesanne on tagada süsteemne õpiabi (info kogumine ja vahetamine õpiabi vajavate õpilaste kohta, tugitegevuse korraldamine, tagasiside kogumine) ning korraldada õpilaste, õpetajate ja lapsevanemate nõustamist.

Tugikomisjon analüüsib õpilase individuaalse arengu jälgimise kaardile kogutud andmeid, teeb kokkuvõtte ning annab soovitused õpilase arengu toetamiseks vajalike tugimeetmete rakendamiseks, nende jätkamiseks või lõpetamiseks. Vajadusel antakse soovitused pöörduda koolivälise spetsialistide poole ning nõustamiskomisjoni.

Põhikooli ja gümnaasiumiseaduse (PGS §11) järgi on vanem kohustatud kasutama meetmeid, mida kool talle pakub ning pöörduma kooli ettepanekul nõustamiskomisjoni poole.

 

 

ÕPILASE ARENGU JÄLGIMINE

Arenguvestlus (PGS §37)

Õpilase arengu toetamiseks korraldab kool õpilase ja/või tema vanematega arenguvestlusi. Arenguvestlus on õpetaja, õpilase ja/või lapsevanema vaheline arutelu, mille käigus tehakse koostööd lapse arendamiseks. Leitakse parimad võimalused lapse arenguks soodsate tingimuste loomiseks ning kasutatakse maksimaalselt ära lapse arengupotentsiaal. Ennetatakse võimalikke õppimis- ja käitumisraskusi.

Õpilase individuaale arengu jälgimise kaart (Lisa 1)

  • Haridusliku erivajadusega õpilase arengu ja toimetuleku jälgimiseks koostatakse talle Õpilase individuaalse arengu jälgimise kaart (ÕIK).
  • Ettepaneku kaardi avamiseks võib esitada lapsevanem, klassijuhataja, aineõpetajad. Kaardi avamisest teavitatakse lapsevanemat. Vanemal on õigus sellest keelduda.
  • HEV õpilasele avatud ÕIK dokumenteeritakse pedagoogilis-psühholoogilise hindamise tulemused, õpetajate tähelepanekud ja soovitused õpilase tugevate ja arendamist vajavate külgede kohta, kooli tugispetsialistide soovitused, testimiste ja uuringute tulemused ning (vajadusel) nõustamiskomisjoni soovitused õppe korraldamiseks. Seejärel teeb HEV õpilaste õppe koordineerija ettepanekud koolis pakutavate õpilase arengut toetavate tugimeetmete (link) rakendamiseks või täiendavate uuringute läbiviimiseks. Koordinaator teavitab uuringute tulemustest lapsevanemat.
  • Tugiteenuse rakendamise tulemuslikkuse kohta märgivad kõik hariduslike erivajadustega õpilasega tegelenud õpetajad ja spetsialistid vähemalt 2 korda õppeaastas kaarti õpilase (ainealase) toimetuleku kirjelduse ja esitavad omapoolsed soovitused.
  • Lähtuvalt eelnevast kavandatakse edasised tegevused: tugiteenuste lõpetamine, tugiteenuse jätkamine samal või tõhustatud viisil, täiendavate uuringute teostamine, tugiteenuste vahetamine või muu teenuse lisamine, ettepanek nõustamiskomisjoni suunamiseks vm.
  • ÕIK koostamise, pideva täiendamise ja delikaatsete andmete kaitse eest vastutavad klassijuhataja ja HEV õpilaste õppe koordineerija.
  • ÕIK säilitatakse turvalises keskkonnas ja neid prindib lapsevanema suulise avalduse alusel välja ja allkirjastab HEV õpilaste õppe koordineerija.
  • ÕIK ei prindita, ei säilitata paberkujul ega levitata ilma lapsevanema nõusolekuta elektrooniliselt. Iga klassijuhataja näeb oma kooli võrgus vaid oma klassi õpilaste arengukaarte.
  • Individuaalse arengu jälgimise kaardi koostamise ja täitmise eest vastutab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija.

Õpilase iseloomustus

Õpilase iseloomustuse eesmärk on anda ülevaade lapsest ja tema arengu peamisest erisusest ning on vajalik koolivälise spetsialisti poole pöördumiseks. Iseloomustus on selge, argumenteeritud ja täpselt sõnastatud kirjeldus õpilase arengutaseme kohta. Iseloomustus sisaldab üldandmeid lapse kohta, oskuste ja teadmiste taset klassitöö tingimustes. Iseloomustuses kirjeldatakse õpilase:

  • vaimset arengut ( üldorienteeritus, tunnetusoskused, kõne (suuline ja kirjalik), õpioskused, edasijõudmine erinevates ainetes);
  • sotsiaalset arengut (sotsiaalsed oskused);
  • emotsionaalset arengut (oskus mõista tundeid ning väljendada neid sotsiaalselt aktsepteeritaval moel, oskus mõista sotsiaalset tagasisidet);
  • füüsilist arengut (teisesed enesekohased oskused, liikumine (üldmotoorika), kunst ja käsitöö (peenmotoorika);

Iseloomustus lõpeb kokkuvõttega tugevamate ja arendamist vajavate külgede kohta õppetöös, abi vajadus ja olemus, seni rakendatud tugiteenused ja nende mõju.

Iseloomustuse koostab klassijuhataja koostöös aineõpetajate ja HEV koordinaatoriga. Vastavalt kokkuleppele vanemaga võib iseloomuse kooli välja printida ning anda lapsevanemale või saata HEV koordineerija poolt digitaalselt allkirjastatult otse spetsialistile.

Pidepunktide kaart

Kui kool suunab või vanem ise otsustab pöörduda Hariduse Tugiteenuste Keskusesse nõustamisele on Pidepunktide kaart võimalus kooli ja keskuse vaheliseks koostööks. Kaardile sõnastatakse koolipoolselt õpilase peamine probleem, info seni rakendatud meetmete kohta, küsimused nõustajale. http://www.tugiteenused.tartu.ee

Pidepunktide kaardi koostab klassijuhataja koostöös aineõpetajate ja HEV koordinaatoriga. Koostööd kooliväliste asutustega korraldab HEV koordineerija.

 

TUGIMEETMED KOOLI OTSUSEL

 

Õpiabirühm (PGS §48, §51; HTM määrus nr 76, vastu võetud 23.12.2010)

Õpiabirühm on tugimeede põhikooli õpilasele, kes vaatamata klassi- ja aineõpetajate abile ja nõustamisele ei suuda täita põhikooli riikliku õppekava nõudeid, kes vajab õpioskuste ja -harjumuste kujundamiseks toetavat õppekorraldust ja/või vajab õpilane logopeedilist abi suulise ja kirjaliku kõne arengu toetamisel.

  • kuni 3. klassi logopeedilistes ja eripedagoogilistes õpiabirühma tundides:
  • korrigeeritakse kõnepuudeid ja arendatakse suulist ja kirjalikku kõnet lähtuvalt kõnepuude mehhanismist või olemusest;
  • arendatakse kognitiivseid oskusi;
  • kujundatakse ja arendatakse eripedagoogiliste võtete abil õpioskusi ja õpivilumusi;
  • toetatakse põhihariduse riikliku õppekava nõuetele vastavate õpitulemuste saavutamist.
  • kuni 9. klassis rakendatav tugimeede on õpetamine eesti keele ja matemaatika väikerühmades, mille eesmärk on toetada vastava aine õpitulemuste saavutamist.
  • Õpiabirühma tunnid toimuvad vastava ainetunni ajal, milles õpilasel täheldatakse raskusi. Vajadusel toimuvad tunnid ka pärast õppetunde.
  • Väikerühmatunnid toimuvad paralleelselt klassitunniga.
  • Õpiabirühmas õpib kuni 6 õpilast.
  • Õpilasele koostatakse õpiabitundideks individuaalne (või rühma) õppekava lähtudes vastava klassi klassi- või aineõpetaja töökavast.
  • Õpiabi rühma töö kohta peetakse arvestust vastavas eKooli päevikus.

Õpiabirühma määramine

  • Õpilane võetakse õpiabirühma vastu individuaalse arengu jälgimise kaardi alusel(link) erivajadustega õpilaste õppe koordineerija, tugikomisjoni ettepanekul ja kooli direktori otsusel.
  • klassis võetakse õpilane õpiabirühma koolivalmiduskaardi ja logopeedilise uuringu alusel ning lapsevanem nõusolekul.
  • Õpiabirühma saab määrata ka individuaalse õppekava järgi õppiva õpilase.
  • Õpiabirühma määramise otsuse ning tundide toimumise ajad teavitab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija lapsevanemat klassijuhtaja kaudu.
  • Kooli direktori otsusega mittenõustumisel on õpilasel või piiratud teovõimega õpilase puhul vanemal õigus otsus vaidlustada kümne tööpäeva jooksul arvates päevast, mil ta sai teate õpiabirühma määramisest, saates kooli direktorile sellekohase kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teate. Õpilase või piiratud teovõimega õpilase puhul vanema poolt teate saatmisel õpilast õpiabirühma vastu ei võeta.

Õpiabirühmast väljaarvamine

  • Õpiabirühmas on võimalik õpilane välja arvata lapsevanema, aineõpetaja või tugiteenuse osutaja ettepanekul, mille aluseks on kirjalik tugiteenuse tulemuslikkuse kokkuvõte. Ettepanekut arutab tugikomisjon ning otsusest teavitab vanemat haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija.
  • Õpiabirühma rakendamise perioodi lõpul hindab haridusliku erivajadusega õpilase õppe koordineerija koostöös õpetajate ja tugispetsialistidega meetme tulemuslikkust. Vajadusel tehakse ettepanek kooli direktorile edasisteks tegevusteks: meetme rakendamise lõpetamine; meetme rakendamise jätkamine samal või tõhustatud viisil; meetme vahetamine või muu meetme lisamine; täiendavate uuringute teostamine, eriarsti, erispetsialisti või nõustamiskomisjoni poole pöördumise soovitamine.

 

Individuaalne õppekava (PGS §18, PRÕK § 17, 22)

Individuaalne õppekava (IÕK) on hariduslike erivajadustega õpilaste jaoks koostatud õppekava, mis loob õpilasele tingimused jõukohaseks õppimiseks ja arenemiseks. IÕK osutub vajalikuks, kui lapse õpivõimekuse või käitumise erinevus õpperühmas on nii suur, et õpetamine vajab individuaalset tegevust ja/või õpetamisel osutub vajalikuks täiendavate ressursside rakendamine. IÕK koostamise aluseks on põhikooli riiklik õppekava IÕKs esitatakse klassi töökavaga võrreldes õpilase kognitiivse arengu tasemest lähtuvalt ühe või mitme pädevuse osas vähendatud või kõrgendatud nõuded.

  • Kooli otsusel on rakendatavad:
  • IÕK ajutiste õpiraskuste ületamiseks (sh pikaajaline puudumine koolist, „puudulik“ või „nõrk“ trimestri hinne).
  • IÕK kooli ettepanekul, milles võib sõltuvalt õpilase hariduslikust erivajadusest teha muudatusi või kohandusi õppeajas, õppe sisus, õppeprotsessis, õpikeskkonnas või taotletavates õpitulemustes. Kui ainekavas tehakse muutusi, võetakse aluseks ainealased teadmised ja oskused jälgides tuumikteadmisi, ilma milleta ei saa õpilane liikuda järgmisse klassi ega kooliastmesse.
  • Muukeelsete õpilaste paindlikku lülitumist õppetöösse toetav IÕK, milles lähtutakse õpilase õppekeele oskuse tasemest, ainealastest teadmistest, üldistest teadmistest.
  • Valdkonnaandekatele lastele koostatud IÕK-s on võimalikud erisused õppekorralduses ning õppesisus. Võimalusel saab õpilane täiendavat juhendamist aineõpetajate või teiste vastava valdkonna spetsialistide poolt.
  • Individuaalne käitumise tugikava on haridusliku erivajadusega õpilase jaoks koostatud kirjalik kokkulepe, mis loob õpilasele tingimused käitumuslike probleemide ületamiseks ja arendab sotsiaalseid oskusi.
  • IÕK koostamise algatamiseks esitab lapsevanem vastavasisulise põhjendatud taotluse kirjalikult kooli direktorile koos pedagoogilis-psühholoogilise (ÕIK) või meditsiinilise uuringu tulemustega.
  • Koostöös kooli tugikomisjoniga vaatab kooli direktor taotluse läbi 30 päeva jooksul taotluse esitamise päevast arvates ning teeb otsuse rahuldada taotlus ja koostada õpilasele IÕK või jätta taotlus rahuldamata.
  • Otsus vormistatakse direktori käskkirjana, kooli erivajadustega õpilaste õppe koordineerija ettepanekul ning eelnevatele uuringutele ja aruteludele toetudes. Otsuses fikseeritakse ka õpetuse eesmärgid ja õppetöö üdine sisu, st määratletakse, kuidas õpetust üldiselt korraldada ja organiseerida.
  • HEV koordinaator korraldab IÕK koostamise 30 päeva jooksul vastava taotluse esitamist koostöös aineõpetaja(te) ning vastavalt vajadusele eripedagoogi, logopeedi, psühholoogi, kooli tervishoiutöötaja, õppealajuhataja, lapsevanema, õpilasega.
  • Koostöös vormistatakse individuaalse õppekava koostamise ja rakendamise alused, kus on välja toodud IÕK rakendamise põhjus, muudatused ja/või kohandused õppetöös, erisused õppekorralduses, IÕK rakendamise periood, IÕK koostamise ja täitmisega seotud isikud ja nende kohustused.
  • IÕK koostamine ja realiseerimine on meeskonnatöö, kus vastutus on kokkuleppeliselt jagatud nii HEV-koordinaatori, tugispetsialistide, õpetajate kui ka kodu vahel.
  • Õpetaja fikseerib IÕK-ga seotud erisused oma töökavas. Töökavas peavad olema välja toodud võimalikult täpsed õppeeesmärgid, hindamise kriteeriumid, luba abivahendite kasutamisele. Töökavad esitatakse elektrooniliselt HEV koordinaatorile, lapsevanemale.
  • Vastavalt vajadusele korraldatakse arutelude läbiviimiseks ja töö suunamiseks tugimeeskonna ümarlaudu, arenguvestlusi õpilasega.
  • Õpilase individuaalse õppekavaga saavad õpilasega seotud isikud tutvuda hariduslike erivajadustega õpilaste õppe koordinaatori juures. Õpilase individuaalset õppekava ei avaldata kolmandatele isikutele.

 

Andekate toetamine (PGS §46)

  • Andekate õpilaste väljaselgitamisel lähtutakse litsentseeritud spetsialistide poolt läbiviidud standardiseeritud testide tulemustest; väga heade õpitulemuste saavutamisest vabariiklikel või rahvusvahelistel aineolümpiaadidel, konkurssidel või võistlustel ning valdkonna ekspertide hinnangutest.
  • Õpetaja diferentseerib klassi õpetuse taset lähtuvalt andeka õpilase eripärast.
  • Aineõpetaja innustab andekat õpilast osalema olümpiaadidel, ainevõistlustel, Tartu Ülikooli teaduskoolis, ainealastes huviringides, projektitöödes, huvikoolides jne
  • Andekale õpilasele võib tema arengu toetamiseks rakendada individuaalset õppekava.

 

Käitumisprobleemidega õpilaste klass (PGS §51, §58; HTM määrus nr 76, vastu võetud 23.12.2010)

  • Käitumisprobleemidega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kes eirab õpetajate nõudmisi ja rikub järjepidevalt koolis kehtivaid käitumisnorme.
  • Käitumisprobleemidega õpilaste klassi võib vastu võtta või üle viia 4.–9. klassi õpilasi, piirarv 12 õpilast.
  • Õppetöö läbiviimisel pööratakse suurt tähelepanu õpilaste käitumisharjumuste korrigeerimisele ja soovitud käitumismallide omandamisele. Vajadusel koostab kool õpilasele individuaalse käitumise tugikava.
  • Kui õpilase käitumine ei ole paranenud või käitumisprobleemid on süvenenud, soovitab kool vanemal pöörduda lapsega psühhiaatri või eriarsti poole uuringute läbiviimiseks, et selgitada välja käitumisprobleemide põhjused, ja nõustamiskomisjoni poole õppekorralduslike soovituste saamiseks.

 

Koduõpe vanema soovil (HTM määrus nr 40, vastu võetud 11.08.2010)

  • Lapsevanema soovil võib rakendada 1.–9. klassini koduõpet. Lapsevanem esitab koolile vastava taotluse, kus on välja toodud koduõppele viimise põhjused ja andmed isiku kohta, kes hakkab last õpetama. Koduõpet korraldab ja finantseerib vanem, kes vastutab ka õpitulemuste saavutamise eest.
  • Õpilasele vanema taotlusel koduõppe rakendamise otsuse teeb kooli õppenõukogu üldjuhul õppeaasta või poolaasta alguses.

 

TUGIMEETMED NÕUSTAMISKOMISJONI OTSUSEL

(Loe lisaks: HTM määrus nr 76, vastu võetud 23.12.2010; HTM määrus nr 40, vastu võetud 11.08.2010)

 

Individuaalne õppekava (IÕK)

Nõustamiskomisjoni otsusel IÕK rakendades on võimalik teha järgmist:

  • asendada või vähendada õpitulemusi (st õpiraskustega klassi tase ja sealt allapoole);
  • asendada kohustuslikke aineid või neist vabastada (nt kehaline kasvatus füüsilise puudega õpilasel, kes kasutab rehabilitatsiooniplaanis ettenähtud teraapiaid; muusikaõpetus tugeva kuulmislangusega õpilasel; B-võõrkeel tõsise kõnepuudega õpilasel);
  • teha erisusi õppesisus, õppekorralduses ja hindamises;
  • ainult nõustamiskomisjoni soovitusega IÕK järgi õppiv õpilane võib teha lõpueksamina koolieksami kohe (lõpetamise alus on IÕKs määratud õpitulemuste saavutatus);
  • üksikutes ainetes ei saa õpilasel olla lihtsustatud õppekava (LÕK). Kui nõustamiskomisjon seda soovitab, siis rakendub see tervikliku õppekavana kõigis ainetes. Kuid õpilasele võib aines, kus tal avalduvad püsivad õpiraskused, koostada nõustamiskomisjoni soovitusel allapoole õpiraskustega klassi taset vähendatud õpitulemustega IÕK (nt arsti või psühhiaatri soovitusel, kui lapsel on vähesed võimed matemaatikas).

 

Õpiraskustega õpilaste klass

Õpiraskustega õpilaste klassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud segatüüpi spetsiifilistest arenguhäiretest. Õppetöö korraldamisel kasutatakse kohandatud ja jõukohaseid õppematerjale, abimaterjale ning rakendatakse eripedagoogilise sekkumise põhimõtteid. Õpiraskustega õpilaste klassis on ette nähtud vähendatud või asendatud õpitulemused võrreldes „Põhikooli riiklikus õppekavas“ sätestatud taotletavate õpitulemustega.

 

Väikeklass

Väikeklassi võetakse vastu või viiakse üle õpilane, kelle erivajadus on tingitud aktiivsus- ja tähelepanuhäirest või autismi spektri häirest või sõltuvusprobleemidest või muust psüühilisest seisundist tulenevast vajadusest, mis takistavad õppimist suurema arvuga õpilastega klassis. Õpetamisel kasutatakse erivajaduse spetsiifikast tulenevat eripedagoogilist õppemetoodikat. (Piirarv 4 õpilast).

 

Koduõpe tervise probleemide tõttu

Koduõpet tervislikel põhjustel rakendab kool vanema taotlusel ja nõustamiskomisjoni soovitusel. Tervislikel põhjustel koduõppel olevale õpilasele koostatakse individuaalne õppekava. Koolipoolne juhendatud õpe toimub vähemalt kaheksa õppetunni ulatuses nädalas. Kool seab õpilasele sisse päeviku, kuhu õpetajad märgivad õpingu toimumise kuupäeva, tundide arvu, sisu ja koduülesanded, hinded või sõnalised hinnangud.