gears_green2.png

Ilusad hambad kogu eluks!

 

Meie kõigi soov on omada ilusaid ja terveid hambaid ja seda läbi terve elu. Mida selleks teha? Millele tähelepanu pöörata? Palju on räägitud suhkru liigse tarbimise ja pideva toidu näksimise kahjulikkusest. Seejuures pole isegi väga oluline mida me suhu pistame vaid kui sageli me seda teeme. Kas me laseme oma hambaemailil kosuda enne uut rünnakut? Kui kaua hambad üldse tahavad happerünnakust taastuda, enne kui järgmine suutäis neid ohustab? Kas närimiskumm on ohutu? Kas me oskame hambaid õigesti hooldada ja neid õigesti ka kokku lugeda? Kui palju ja milliseid hambaid peab teatud vanuses suus olema? Millele me peaksime tähelepanu pöörama, kui meil hakatakse hambaridu sirgemaks sättima?

 

Järgnevas kirjatükis on kasutatud valitud lõike Tartu Ülikooli Stomatoloogia kliiniku õppejõudude dotsent Rita Nõmmela ja dotsent Jana Olaku töödest. Samuti pidasin vajalikuks juurde lisada lühikursuse hambaklambritest ( https://sisu.ut.ee/breketravi). Väga põneva ringkäigu suus on koostanud suuhügienist Laili Lutsar-Jänes ja pildid on sinna juurde joonistanud Andres Kuura (http://kiku.hambaarst.ee/suukool).

 

Kui te nüüd rohkem enam edasi ei vaevu lugema, siis alustage sealt mis on kõige lihtsam: ostke uus hambahari ja jätke kooli puhvetist kommid ostmata. Kui aga otsustate meiega teekonda jätkata, siis saate kindlasti uusi teadmisi juurde. Viimaste abil saavad teie hambad, aga päästetud ja maailm on jälle veidi tervem ja ilusam!

 

Parimate soovidega,

 

Ülle Voog-Oras
(hambaarst)

 

 

Alustuseks veidi hambumuse anomaalitest, ehk miks on mõnel puseriti hambad ... Kui järgnev jutt tundub igav, võib kohe lühikursuste lehekülgedega ( https://sisu.ut.ee/breketravi ja http://kiku.hambaarst.ee/suukool ) tutvust tegema hakata. Lapsevanemad võiksid, aga järgneva osa ikkagi läbi lugeda.

 Hamba-lõualuusüsteemi anomaaliaid on kirjanduse andmetel 35-70% lastest ning need võivad olla kaariese ja ka hammast ümbritsevate tugikudede olulisteks ja reaalseteks riskifaktoriteks. Vahel võib olla häiritud ka näo välisilme. Tinglikult võib hamba-lõualuusüsteemi anomaaliaid jagada tekke järgi pärilikeks, kaasasündinud ja eluea jooksul omandatud.

 1. Pärilik anomaalia.

Pärilikkusfaktorid mõjutavad inimest kogu elu. Pärandatakse hamba-lõualuusüsteemi ehituse patoloogia tunnus (vahe ülemiste keskmiste lõikehammaste vahel, vahed hammaste vahel, puuduvad hambad, liigsed hambad, huule-suulaelõhe, näo-lõualuude keerulised sündroomid või lõualuude ja kogu näoskeleti kasvumudeli geneetiline programm n. väike alalõug või suur alalõug ).

 

Joonis nr.1. Patsient, kellel eesmised hambad on liigselt eespool (ehk ülalõug on liigselt eespool või ka liigselt väike alalõug)

2. Kaasasündinud anomaalia.

Siin nimetatakse riskifaktoriteks selliseid faktoreid, mis iseenesest pole võimelised esile kutsuma haigust, kuid võivad olla ühe või teise haigust algatavate mehhanismide otsesteks või kaudseteks põhjustajateks.

3. Eluea jooksul omandatud anomaalia.

3.1. Sünnist kuni kõikide piimahammaste lõikumiseni

Profülaktikavõtted: imiku õige toitmisviis, imiku pea asendi korrigeerimine une ajal, lapsele sobiva päevarežiimi järgimine, üldhaiguste vältimine, keelekida plastika, lõualuude liigse kasvu pidurdamine, kahjulike harjumuste kõrvaldamine, varajane suuõõne hügieen ja hammaste ravi, piimahammaste lõikumise jälgimine, varakult õige rühi kujundamine. Vastsündinud lapsel on alalõug ülalõuast kuni 15 mm tagapool, imemisel saab alalõug funktsionaalse koormuse, mis soodustab alalõua kasvu. Seega lõualuude omavaheline suhe peaks normaliseeruma 6.-8. elukuuks, kui lõikub esimene piimahammas. Juhul, kui alalõug pole siiski ettepoole nihkunud, võib imikule panna pea alla kõrgema padja. Kui alalõug on liialt ees, siis peaks peaalune olema madal või laps peaks magama sootuks ilma padjata. Ühepoolsete deformatsioonide vältimiseks peaks jälgima, et laps ei magaks, rusikas põse all. On teada, et mitte ükski varajases lapseeas põetud üldhaigus ei avalda otsest mõju lõualuude arengule ja kasvule, aga mitmed esimese eluaasta jooksul põetud haigused loovad siiski soodsa fooni hambumusanomaaliate formeerumiseks. Sellisteks haigusteks on rahhiit, hingamissüsteemi kroonilised haigused, mao-sooletrakti haigused, endokriin- jt. haigused. Antud arenguetapis tuleb kõrvaldada sellised arenguanomaaliad, mis omakorda võivad olla hambakaarte või lõualuude deformatsioonide põhjuseks, näiteks lühike keelekida. Juba sünnitusmajas kontrollib lastearst vastsündinu keelekida kinnitust ja vajadusel tehakse esimestel elupäevadel keelekida plastika. Samuti selgitatakse välja kaasasündinud patoloogiad nagu näiteks huule-suulaelõhe. Selle perioodi hamba-lõualuusüsteemi anomaaliaid esilekutsuvad kahjulikud harjumused on: 1) harjumus imeda sõrmi, huuli, põski, esemeid, keelt; 2) funktsioonianomaaliad: suuhingamine, neelamistüüp kui keel toetub eeshammaste vahele, kõnedefektid, häirunud mälumisfunktsioon (n. närib ainult ühe suupoolega või esihammastega); 3)rühihäired.

Joonis nr.2. Huulelõhega patsient enna ja peale operatsiooni.

Kahjulike harjumuste korral tekivad lõualuude kindlates piirkondades pidevad funktsionaalse ärrituse või pidurduse kolded ja tulemuseks on lõualuude ebaühtlane kasv.

3.2. Ajutise hammaskonna periood

Profülaktikavõtted selles vanuseperioodis (suus on ainult piimahambad) on järgnevad: suuõõne hügieen ja hammaste ravi, huulekida ja keelekida plastika, kulumata piimahammaste lihvimine, proteesimine, funktsioonianomaaliate kõrvaldamine, võitlus kahjulike harjumustega. Selle perioodi hamba-lõualuusüsteemi kõrvalekaldeid saab jagada kahte rühma: 1) kudede ja organite struktuuri häired, 2) funktsioonianomaaliad.

 

Joonis nr.3. Piimahammaste kaaries, mis on tekkinud lutipudeli sagedasest imemisest.

Hamba-lõualuusüsteemi kudede ja organite struktuuri häired.

1. Huulekida anomaalia

Esineb 16%-l lastest, sagedamini ülahuulel. Vastsündinud lapse huulekida kinnitub hambutule alveolaarharjale, selle äärele. Alveolaarjätke kasvades ja ajutiste hammaste lõikudes kidade kinnituse tase muutub.

 

Joonis nr.4. Lühike ülahuule kida.

2. Keelekida anomaalia

Keelekida anomaaliaid esineb ligikaudu 19%-l lastest, ligi pooltel neist on hambakaarte ja hambumuse formeerumise häireid ja pooltel kõnedefektid, sagedamini R-i hääldamise häire. Keele osalise liikuvuse häire korral on lühikese keelekida tõttu sageli sügavat hambumust koos alumiste lõikehammaste kuhjumisega. Võib esineda ka prognaatset hambumust (ülemised eeshambad eespool alumistest) koos alumiste eeshammaste grupi kuhjumisega.

Joonis nr.5. Keelekida.

3.3 Vahelduva hammaskonna periood

Profülaktikavõtted selles vanuseperioodis on järgnevad: suuõõne hügieen ja hammaste ravi, huule-või keelekida plastika, kulumata piimahammaste köprude lihvimine, proteesimine, funktsioonianomaaliate kõrvaldamine, võitlus kahjulike harjumustega, jäävhammaste lõikumise jälgimine, piimahammaste õigeaegne eemaldamine, lõualuude liigse kasvu pidurdamine.

Vahelduva hammaskonna periood on lastel vanuses 6–12 aastat ja selles vanusegrupis tuleb väljendunud hamba-lõualuusüsteemi anomaaliatega lapsed suunata kindlasti ortodondi juurde.

3.4. Jäävhammaskonna periood

Profülaktikavõtted selles vanuseperioodis on järgnevad: suuõõne hügieen ja hammaste ravi, huule-või keelekida plastika, õigeaegne proteesimine, funktsioonianomaaliate kõrvaldamine, võitlus kahjulike harjumustega, hammaste valikuline lihvimine, komplektiväliste hammaste eemaldamine, parodondihaiguste varajane diagnostika ja ravi, kolmanda purihamba lõikumise jälgimine.

 

Lõpetuseks veidi teadmisi hammaste arengust.

Piimahambad.

6. rasedusnädalal moodustuvad piimahammaste algmed.

13. rasedusnädalal moodustuvad 1,2, 3, 6 jäävhamba algmed.

Piimahammaste üldarv arv on 20, puuduvad eespurihambad.

Piimahambad on valkja-sinaka varjundiga, valgemad kui jäävhambad.

Piimahambad on väiksemad, kui vastavad jäävhambad.

Piimahammaste molaarid on laiemad kui jäävhammaste premolaarid.

Piimamolaaride köprude kuju sarnaneb jäävmolaaridele.

Piimahammaste köbrud ei ole nii hästi väljendunud kui jäävhammastel ja email on neil õhuke: 0,5-1 mm. Võrdluseks jäävhammastel on see 2,5 mm.

Juured pikad, saledad, umbers kaks krooni pikkust.

Juured on rohkem divergeeruvad kui jäävhammastel.

Piimahammastel esineb vähem anomaaliaid kui jäävhammastel.

Piimamolaaridel sama juurte ja kanalite arv nagu jäävmolaaridel.

Piimahammaste teine molaar on suurem kui esimene.

Joonis nr.6 Piimahambad.

Piimahammaste suhu lõikumine

 1. hammas lõikub 6-8 elukuul

 2. hammas lõikub 8-12 elukuul

 3. hammas lõikub 12-16 elukuul

 4. hammas lõikub 16-18 elukuul

 5. hammas lõikub 20-30 elukuul

 

Joonis nr.7 Piimahammaste suhu lõikumise ajad.

 

4 -7 a. hammaskond

20 hammast

Seoses lõualuude kasvuga tekivad hammaste vahele treemid, diasteemid. Kaasneb köprude kulumine, ja võib areneda otsehambumus. Juured hakkavad resorbeeruma. Moodustuvad 4, 5, 7,  8, jäävhamba algmed.

 

6-13 a. vahelduv hammaskond

Suus on korraga piimahambad ja jäävhambad. Alates kuuendast eluaastast hakkavad lõikuma esimesed jäävmolaarid. Seejärel vahetuvad intsisiivid. Piimahammaste molaaride asemel lõikuvad jäävhammaste premolaarid. 13.eluaastaks peaksid olema vahetunud kõik hambad!

 

Jäävhammaste lõikumise ajad

Joonis nr.8 Jäävhambad.

 

6.hammas lõikub 6 aastaselt 1.hammas 6-8 aastaselt, 2. hammas 8-9 aastaselt 4.hammas 9-10 aastaselt 3.hammas 10-11 aastaselt 5.hammas 11-12 aastaselt 7.hammas 12-13 aastaselt 8.hammas erinev.

Joonis nr.9 Hammaste suhu lõikumise skeem. Sinisega on märgitud piimahambad, valge värviga jäävhambad

*Antud kirjatükis on kasutatud internetis vabalt kättesaadavat piltmaterjali.