gears_green.png

Karjäärinurk

Vaata videot siit: https://youtu.be/LjEjrPK9WBA

 

Projekti rahastas Tartu Linnavalitsuse Haridusosakond

1. septembril 2014 alustasid kõigis maakondades tööd sihtasutuse Innove juhitavad Rajaleidja keskused, kus pakutakse karjääri- ja õppenõustamisteenuseid. Keskuste sihtgrupiks on kuni 26-aastased lapsed ja noored, kellele on pakutav teenus tasuta.

 

Tartu Rajaleidja asukoht ja kontaktid:

aadress: Tähe 4 (IV korrus), 51010 Tartu
telefon: 5886 0713
e-post: tartumaa(at)rajaleidja.ee
skype: tartumaarajaleidja

http://www.rajaleidja.ee/pohikoolilopetajale/

Tartu Innove Rajaleidja kontaktid:
http://www.rajaleidja.ee/tartumaa




KARJÄÄR –  kas redel või tee?

Praegusel ajal vaadeldakse karjääri kui teed, mis saab alguse juba lapseeas ja millega tegelemine on pidev ning pikaajaline protsess. Seega hõlmab karjäär õppimist, hobisid, elukutsevalikut, tööd ja eneseteostust, pensionile jäämist ning tegevust pensionipõlveski.

Kitsamalt võttes võib karjääri planeerimist mõista kui liikumist ühe konkreetse elukutse või organisatsiooni raamides. Sageli kujutatakse ametialast karjääri ette kui mööda redelit ülesronimist madalamatelt ametipostidelt kõrgematele.


Karjääriplaneerimine tähendab teadlikku tuleviku planeerimist. Kõigepealt tuleb sõnastada eesmärk, mida soovitakse saavutada, ja seejärel tuleb tegutseda pidevalt ning regulaarselt eesmärgi nimel.

Karjääriplaneerimise etappideks on: enesetundmine, võimaluste kaardistamine, eluplaani koostamine, otsuste langetamine, tegutsemine ja analüüsimine.


Tänapäeva maailm nõuab paindlikkust ja kohanemisvõimet. Inimene suudab kõige paremini kohaneda siis, kui ta õpib oma elu ja muutusi ise juhtima. Valikute tegemise aluseks on ennekõike iseenda tundmine.

Inimese kasv ja areng käib tõusude ja mõõnadega, vahel kipub võimust võtma mugavus, vahel rahulolematus või kärsitus. Võib olla ei ole sa kindel, mida sa tahad? Kooliskäimise eesmärgiks ei saa olla lihtsalt kooli lõpetamine või normaalsed hinded. Aeg-ajalt tuleb analüüsida oma hetkeseisu ja ootusi, pidada  nõu kellegagi, keda usaldad, ja seada uued sihid.


Sihiseadmist võid alustada mõtisklemisest järgmiste küsimuste  üle:


- Miks sa õpid? Sõnasta oma eesmärk.

- Mida sa endas hindad?

- Mida sinu suhtumine õppetöösse räägib sinust sinu tulevasele tööandjale?

- Missugusest oma veast oled sa kõige rohkem õppinud?

- Mida sa teed oma tervise heaks?

- Kes on sulle elus eeskujuks? Miks?

- Mida sinu vabaajategevused räägivad sinu huvide kohta?

- Sina kolme aasta pärast? Missuguseid valikuid pead sel juhul juba TÄNA tegema?

- Mis oleks sinu kolm soovi?


Veel parem on, kui paned oma mõtted paberile kirja. Öeldakse, et eesmärkide sõnastamisel on suur jõud. Sa pead teadvustama endale, mida sa tahad. Meil võib peas olla igasuguseid mõtteid, aga reaalse vormi saavad need alles kirjapanduna.

Analüüsides oma tugevaid ja nõrku külgi, võimeid, oskusi, huvialasid ning unistusi on võimalik selgust saada, kuhu soovid tulevikus välja jõuda ja millised on eesmärkide saavutamise võimalused.

NB! Analoogilisi küsimusi võidakse esitada ka gümnaasiumi sisseastumiskatsete vestlusvoorus.